Arhiiv: oktoober, 2012

Teema igapäeva töös igati põnev, põnevate tehnoloogiate katsetamine on haridutehnoloogile nagu poistele mängimine autodega. Lisaks on õpetjate nõustamisel rohkem variante varuks.

Uudistevoo tehnoloogiat RSS  olen proovinud aastate eest Moodle keskkonnas, tekitas elevust, õpetamisel ei ole veel kasutanud. Kindlasti on see võimalik, olenevalt õpetamise teemast ja kursuse ülesehitusest. Enda tarbeks kasutan Windows Live ID , hea ühe parooliga palju erinevaid toiminguid ära teha. Oleme koolis mõelnud ka kogu kooliga selle kasutusele võtmist, aga kahjuks Interneti ühenduse kiirus jätab endiselt soovida maapiirkonnas. See asjaolu  saab iga päevaga  järjest suuremaks takistuseks.  Suuremat osa materjalis kirjeldatud tehnoloogiatest on tuttav teadmise tasemel, et nad olemas ja olen näidud nende visuaalset toimimist kellegi teise poolt demonstreerituna haridustehnoloogia koolis, seminaridel ja võrgustiku üritustel.

Aga nüüd uute kogemuste juurde. Alustasin juhuslikkuse alusel ja esimesena sattus ette Delicious. Tegin uue konto, järgmise sadadest mis juba olemas on, lisasin mõned lingid ja  katsetasin veidi märksõnade lisamisega, toimis. Korralik vahend enda linkide haldamiseks kui ka õpetamise juures.

ekraanipilt

Kindlasti tahan ka teisi ühisjärjehoidjate võimalusi katseta. Delicious tundus põgusal tutvumisel hea lihtne vahend, millega saavad suurem osa arvutikasutajaid hakkama. Minu jaoks on see üks põhilistest kriteeriumitest kui annan soovitusi õpetajatele, tehnoloogia kasutamine peab olema kergesti omandatav, vastasel korral läheb suurem osa energiast tehnoloogiaga maadlemisele.

Järgmisena katsetasin iGoogle võimalusi. Mulle väga meeldis selline personaalse avalehekülje loomise variant. Hea lihtne ja kuna Google konto olemas siis  uut kontot polnudki vaja luua. Ainuke kurb asi on hoiatav kiri:  iGoogle will not be available after November 1, 2013. Tegin siingi mõned liigutused läbi, lisasin uudistevoo ja tõlkimise vidina.

Kolmandana katsetasin Google Reader -it. Lisasin mõne uudistevood. Näiteks Sport ERR veebilehel oli olemas RSS link mille avamisel sain valida Google Reader -i ja lisada sinna. Õppetöös saaks näiteks kasutada kehalises kasvatuses füüsilisest tegevusest vabastatud õpilaste puhul, jälgivad ühe spordialal uudiseid ja teevad ette antud perioodi kokkuvõtte.

Ajanappuses jäi katsetamata paper.li, tahaks edaspidi koolitunnis õpilaste peal katsetada. Arvan, et tekitaks positiivset  elevust  ja lisaks motivatsiooni.

Sõna folksonoomia tekitas esmapilgul assotsiatsiooni Viljandis igal aastal toimuva pärimusmuusika üritusega.  Lugedes materjali kadus see kujutluspilt kohe. Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. (Põldoja ja Toikkanen, 2011).

Viited:

Põldoja. H. (2012). Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Põldoja, H., & Toikkanen, T. (2011). Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

Selle teemaga tahaks rohkem tegeleda, võtaks või töölt lahti, aga …

Esimest korda jõuan tähtajaks, pean selle traditsiooniks muutma.

3. ülesanne

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/

Lugenud läbi mitmeid informatiivseid materjale antud teema kohta tulid mul päris mitmeid mõtteid.

Sotsiaalse meedia vahendid aitavad mitmekesistada õpikeskkonda ja lahendada nii õpetaja kui õpilase jaks mitmeidki probleeme. Õpilastel on võimalik rahuldada oma suhtlemisvajadust ja suurendada tähtsustunnet (veebis näevad minu mõtteid paljud). Lisaks veel uudsus Õpilased olid motiveeritud, kuna antud Web 2.0 sotsiaalse tarkvara vahend oli nende jaoks atraktiivne ja uudne. (Väljataga, T. jt, 2009, 20) Kahjuks uudsus on kiire kaduma, ei saa motiveerimiseks väga tõsiselt võtta ja ei tohi olla eesmärk omaette.

Materjalid keskkonnas on kättesaadavad kõigile, ka väljaspool õpikonteksti olevatele inimestele. See annab võimaluse kaasata õppetöösse vanemaid, vanavanemaid, sõpru jne, st võimaldab luua kogukondi ja võrgustikke, kus õppija ei ole üksi. (Väljataga, T. jt, 2009, 21) Selle mõttega ma ei nõustu kui siis osaliselt. Minu arust kõrvalseisja ei taju igakord konteksti. Näiteks lapsed ei ole kursis päevapoliitikaga ja ei ole veel piisavalt elukogenud, et avalikult välja öeldud mõte võib teisest kultuuriruumist pärit inimesele olla väga solvav, kehtib ka paljude täiskasvanute kohta. Näide eelnevast ajaloost. Lauakombeid õpetati ikka kodus ehk ema poolt loodud õpihaldussüsteemis ja kasutati külas ehk sotsiaalse meedia juuresolekul. Vanemaid saab laps kaasata niikuinii, seda on juba tehtud pikemat aega (emad kirjutavad kirjandeid ja koovad sokke, isad treivad kuuri all küünlajalgu jne.).

Järjehoidja Delicious osutus ideaalseks avatud ja personaliseeritud õpihalduskeskkonnaks. (Väljataga, T. jt, 2009, 194)

See on näide sotsiaalse meedia heast võimalusest, mis aitaks õpikeskkonna kvaliteedile parendamise kaasa. Tänapäevase õpetaja roll on muutunud targutajast ja käskijast suunajaks õppimise käänulisel teel. See vahend aitab nii suunata kui vältida olukorda, et õpilane ei ole üksi.

Sotsiaalse meedia kasutamise üks põhiliseks miinuseks on õpetaja töö muutumine kaootiliseks ja väga mahukaks. Väga raske on seda eesmärke ja jälgida protsessi, mida ta on juhtima volitatud. Nõuab õpetajalt uusi ja kaasaegseid pädevusi.

Mina valiksin kuldse kesktee olenevalt sihtgrupis, õpetaja valib millised ülesanded teha sotsiaalse meedias ning õpihaldussüsteemi abil.

Viited:

Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Saadaval: http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

Klamma, R., Chatti, M.A., Duval, E., Hummel, H., Hvannberg, E.T., Kravcik, M., Law, E., Naeve, A., Scott, P. (2007 ). Social software for life-long learning. Saadaval: http://www.ifets.info/journals/10_3/6.pdf

 

Minu näide avantüristidele. Juhul kui teil on soov korraldada  mõnes suuremas või väiksemas riigis  mäss, siis kasutage selleks sotsiaalmeediat.“ Araabia kevade „ nime all tuntud sündmuste ahel on väga hea näide kuidas juhuslikult loodi sotsiaalse meedia vahendeid kasutades suurepärane õpikeskkond.  Miks õppimisel nii head tulemused saavutati on muidugi seotud sellega , et liideti keskaegne mõtteviis kaasaegsed tehnilised võimalused.

Need mõtted tulid muidugi minu jaoks väga soodsas keskkonnas, üksinduses koos tee ja Olustvere TMK küpsistega (see on minu jaoks suhteliselt ideaali lähedane õpikeskkond).
Kell ei olnudki jõudnudki südaööle väga lähedale, sinna oli veel minna 22 tundi.

Lugupidamisega

Õpiraskustes vaevlev noormees Virgo

Järgmisel kahel nädalal keskendume me õpihaldussüsteemide teemale. Alustuseks palun ma teil läbi lugeda eestikeelne lühikonspekt ning tutvuda seal viidatud allikatega (kõigega loomulikult tutvuda ei jõua, tehke oma valik).

Selle teema ülesanne koosneb kahest poolest:

  1. Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile eelmisest nädalast) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast.

Olen kokku puutunud igapäevaselt VIKO ja Moodle- ga. Ise kasutan õppetöös Moodle keskkonda õppeprotsessi haldamiseks.

Moodle positiivsed küljed:

  • Konkreetne, lihtne aru saada kuidas toimib, nii õpetaja kui õpilase puhul. Palju erinevaid vahendeid.
  • Õpetaja saab luua ise õpikeskkonna, valib vahendid. Lihtne on kohandada erineva taustaga õppijate jaoks. Ülesannete muutmine vastavalt vajadusele ja eesmärkidele.
  • Saab anda ülesannetele privaatset ja grupile suunatud tagasisidet.
  • Õpilane leiab tagasiside ja hinded lihtsalt üles.
  • Võimaldab grupi sisest sotsiaalset suhtlust
  • Saab lisada väljaspool toodetud materjali lisades SCORM pakette. ja kasutada vistutamist.
  • Saab kursuse loomisel kasutada erinevaid formaate vastavalt kursuse pikkusele ja eesmärkidele. Näiteks nädala ja sotsiaalne formaat.
  • Saab kursuse eelnevalt valmis teha ja siis tüki kaupa õpilastele avada.

Negatiivsed küljed:

  • Väga palju võimalusi, alguses võib õpetaja segatusse ajada.
  • Õpilastel paroolide probleem, paroolide taastamine komplitseeritud.
  • Õpilaste jaoks kujundus igav.
  • Mõne vahendipuhul failide üles laadimine liialt keeruline, nii õpetajale kui ka õpilasele.
  • Ei saa hindeid importida õppeinfosüsteemidesse. Õpetajal vaja teha lisatööd.

2. Tutvu poolt- ja vastuargumentidega õpihaldussüsteemide suhtes ning esita oma seisukoht.

Tutvusin poolt-  ja vastuargumentidega õpihaldussüsteemide teemal. Mina isiklikult  olen suur õpihaldussüsteemide pooldaja. Nad aitava õppimist kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks muuta. Lisaks on elu juba suuresti kolinud virtuaalmaailma. Hetkel on kõige suuremaks probleemiks õpetajad , kes ei suuda kaasa minna tehnoloogia  ja õpetamise metoodikate arenguga. Väga raske on mõelda ise midagi välja lihtsam on võtta valmis õpik ja lugeda sellest ette. Õpihaldussüsteem nõuab õpetajalt  loovat lähenemist kuna keskkond ja situatsioon on uudne, millega harjumine võtab lihtsalt aega.  Õpilased harjuvad kiiremini, vähemalt suurem osa neist.