Arhiiv: veebruar, 2013

Ülesanne

Olen õpiobjektidega kokku puutunud umbes 6 aastat. Olen ise koostanud mõned ja juhendanud paljude õpiobjektide loomist. Juhendamisel ja koostamisel lähtusin võrdlusest legoga.

Õpiobjekti mõiste pärineb 1992. aastast, kui tuntud e-õppe ekspert Wayne Hodgins jälgis oma last Lego klotsidega mängimas. Ta tuli mõttele, et e-õppe valdkond võidaks sellest, kui õppematerjale saaks sarnasel lihtsalt kuid standardiseeritud viisil väiksematest osadest kokku panna ja erinevates õpisituatsioonides taaskasutada (Saum, 2007).

Selline selgitus ei  osutunud arusaadavaks juhendatavatele. Olid ka mõned teised versioonid,  mis tekitasid veelgi segadust. Oma sisutootmises osalevatele õpetajatele mõtlesin välja oma väga lihtsustatud seletuse. Õpiobjekt ei ole pelgalt õpetaja poolt kogutud õppematerjal vaid annab õppijale võimaluse tegutsemiseks ning annab automaatselt sellele tagasisidet, võimaldab iseseisvalt õppida.

Siiani kasutan õpiobjektide loomiseks eXeLearning, mis vastab SCORM standardile. Viimasel ajal olen kasutanud ka kvaliteetse õpiobjekti loomise juhendit.

Teiste poolt loodud õpematerjalide puhul, mida ma ise kasutan, on tavaliselt õpiobjekti tunnused.

Põhjuseks on materjali kõrgem kvaliteet, sest on läbi mõeldud ka õpetamise osa ja saab aimu kuidas seda efektiivselt kasutada. Kahjuks kvaliteet on väga kõikuv, siiani olen ilm ümber tegemata kasutanud ainut ühte õpiobjekti. Õpiobjektide hankimiseks olen kasutanud seni e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumi (http://www.e-ope.ee/repositoorium/), sest sealsed õppematerjalid on enamasti avaldatud erinevate Creative Commons litsentside alusel, minu jaoks on see väga tähtis, sest hoiab kokku aega, ei pea iga autoriga eraldi suhtlema.

Väga huvitav teema on metaandmete lisamine õpiobjektile, et seda lihtsam leida oleks. Siiani tundus see mulle suhteliselt lihtne kuna olen kasutanud vahendeid kus on ette antud väljad metaandmete lisamiseks, enam ei tundu, pärast vastava artikli lugemist.

 

Kasutatud kirjandus.

Barker, P., & Campbell, L. M. (2010). Metadata for Learning Materials: An Overview of Existing Standards and Current Developments. Technology, Instruction, Cognition and Learning, 7(3-4), 225-243. Loetud aadressil http://www.icbl.hw.ac.uk/publicationFiles/2010/TICLMetadata/TICLpaper.MetadataForEducation_postref.pdf

Põldoja, H. (2013, 16.veebruar). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Enesetutvustus

Minu õpileping.

Teema – Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Eesmärgid – Minu eesmärgiks on antud aine raames saada uusi kogemusi ja teadmisi digitaalsete õppematerjalide koostamises. Soovin lisaks saada teadmisi õppematerjalides kasutatavate metoodikate kohta ja koostada seni loodud digitaalsetest õppematerjalidest kaasaegsem ja huvitavam versioon.

Strateegiad – Eesmärgid kavatsen saavutada järgmiste tegevustega:

1) Teen ära ülesanded ja toetan rühmatöödel oma kaasõppureid.

2) Vastavalt võimalustele tutvun ja analüüsin kursusekaaslaste valminud ülesandeid ja teen järeldusi. Jagan tekkinud mõtteid.

3) Töötan läbi põhjalikult õppenädala materjalid.

Vahendid/ressursid – kursusekaaslased, uued programmid, töökaaslased, õpilased, lähedased (nendest oleneb minu ajaline ressurss), viidatud materjalid, õpikeskkonnad ja IKT vahendid.

Hindamine – Kui ma kursuse lõppedes olen viinud digitaalsete õppematerjalide koostamise uuele taseme, mille tõestuseks on üks kaasaegne ja huvitav õppematerjal, siis võin kursuse lugeda kordaläinuks.

http://digimaterjalidekoostamine.blogspot.com/2013/02/sissejuhatus.html