Arhiiv: aprill, 2013

http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/04/06/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-2/

Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõigusega kaitstavate teoste nimekiri ja ka nende intellektuaalse tegevuse tulemuste nimekiri, millele autoriõiguse ei kohaldata, on välja toodud Autoriõiguse seaduses (2012).

Autori õigused jagatakse kaheks: isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Küll aga võib autor anda isiklike õiguste kasutamiseks teistele loa ehk litsentsi. Varalisi õigusi on võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Näiteks õpikute ja töövihikute puhul on autor sageli andnud teose varalised õigused õpikukirjastusele ning saanud oma töö eest autoritasu. Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Õpetajate poolt loodud õppematerjalid valmivad siiski enamasti väljapool tööaega ning omal initsiatiivil (Põldoja).

Autoril on õigus teos tagasi kutsuda, peab ainult kompenseerima sellega kaasnevad kulud. Isiklikult puudub info kes on niimoodi teinud.

Mina otseselt ei poolda sisulitsentsiside kasutamist kõikudel juhtudel, sest mõne materjali tootmiseks läheb vaja suures koguses raha. Küsimus taandub õppematerjalide kvaliteedile. Teisalt on tore , et keegi teeb materjalid valmis ja ma saan kasutada, ilma kohustuseta ise midagi luua. Sisulitsentsid ei ole pääsetee parema õppematerjali loomiseks.

Mina pooldan avatud sisulitsentse teatud kontekstis ja kasutan tavalisest Creative Commonsi litsentsi Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA), mille kohaselt tuleb viidata autorile, ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel ja jagamisel kasutada samadel tingimustel

Haridustehnoloogina olen osalenud sisutootmises mitmeid aastaid ja toodetud materjalid on kasutusse läinud CC BY-NC-SA litsentsiga. Positiivseks tingimuseks on tasu mida autorile makstakse ja seejärel teistele kasutada antakse. Lisaks veel kvaliteedi kontroll sisule kui tehnilisele teostusele.

Õpetajatega koos tegutsedes on neil pidevalt probleeme autoriõigustega. Litsentsidest arusaamine tuleb visalt, isegi kolme korda korrates ja mõne aja möödudes on asi ununenud.

Pääseteeks on vistutamine, võimaldab oma veebipõhisele õppematerjalile lisada nii litsentseeritut kui ilma litsentsita materjali. Vistutamise abiga saab luua kiiresti ja efektiivselt õppematerjali. Minu arust on see väga oluline kuna informatsioon muutub tohutu kiirusega ja ei ole aega kulutada litsentside uurimisele ja nende sättimisele.

Motiveeritud mahus võib õppetöös kasutada kõiki autorite poolt loodud materjale, aga see peaks toimuma klassiruumis, füüsilises või virtuaalses. Selline lähenemine ei võimalda avalikult õppida, aga samas tekitab vähem probleeme õpetajale. Ühe variandina näen sellise õppimise juures seda, et luuakse õpilaste poolt midagi uut, mida saab jagada maailmaga ja sellel  juhul peaks olema eelnev kokkulepe see uus litsentseerida Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsentsiga.

Tutvusin teadusartikkliga: Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, mille autoriks on A. Bissell.

Artikkel selgitab avatud litsentside loogikat ja vajalikkust õpetajatele, hariduspoliitika loojatele. Avatud litsentsi (Open Educational Resources -OER) vajavad õppematerjalid, mis on digitaliseeritud ja pakutakse vabalt ja kõigile õppimise huvilistele.

Avatud hariduse liikumise arvates peaks teadmised olema tasuta kätte saadavad. Teadmised ise peaksid arenema ja kohastuma ajas, kultuuris ning vastavalt vajadustele. Õppimise osaks peaks olema loomingulisus. OER-ga koos on võimalik parandada haridussüsteemi ja võimalusi õppimiseks. Õpetaja ja õpilased on mingil ajahetkel tarbijad kui autorid. OER peab ise samuti kohanema ja muutuma, arvestades tehnoloogia ja pedagoogika teadmiste pidevat arengut.

Kindlasti on teha palju tööd OER-i paremaks tegemisel , suurendades tema legaalsust. Diskussoon kindlasti jätkub teatud teemade puhul nagu modellid, mehhanismide esitlemine jne.

Kasutatud materjalid:

Uued tehnoloogiad

Posted: aprill 14, 2013 in Digitaalsed õppematerjalid

http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/24/neljas-teema-uued-tehnoloogiad-2/

Nädala ülesanne on järgmine:

Ma ootaks teie postitustes ka natuke laiemat mõtlemist sellel teemal. Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?

Tutvusin lugemismaterjaliga, interaktiivsete tahvlite juures välja toodud probleemiga, et erinevate tahvlite tarkvara ei ole ühes formaadis, olen nõus. Isiklikult arvan, et interaktiivne tahvel on kallis ja õppimisele mitte väga suurt lisandväärtust andev seade, rahalise kulutuse ja tulemuse suhe on kindlat kaldus kulutuse poole.

Mina arvan, et mõlemad on tähtsad, nii tehnoloogia lisavõimalused kui veebipõhiste materjalide avatus. Avatuse tähtsuseks pean seda, et see võimaldab õpetada ühtsemalt ja kõiki. Lisaks võimaldab tublidel õpetajatel arenda õpematerjale, kuid kahjuks on alati neid kes proovivad teiste materjalide peal liugu lasta.

Koolid peaksid väga tõsiselt kaaluma milliseid tehnilisi vahendeid soetada, päris BYOD lähenemist ei poolda, sest kõigil ei ole neid ise võimalik muretseda. Üks väga vähe räägitud probleem on seadmete kiire vananemine (füüsilisel ja moraalselt), nende maksumus on  väga kõrge. Lisaks suured riskid seadmete purunemise osas, hetkel  kujutluspildid suur hulk nii öelda “ämbliku pildiga” tahvelarvuteid laual lebamas. Mina arvan, et kool peaks muretsema mingi koguse tahvelarvuteid näiteks õues õppe tundideks, kuid läbi mõtlema metoodika kuidas piiratud kogust tehnoloogiat kasutada, arvatavasti tuleb mõelda rühma töödele. Tehnoloogiaga ei peaks üle pingutama, kui tund on klass ja õpilased on füüsiliselt kohal, siis ei ole vaja oma vahel suhelda ja koostööd teha tahvelarvutite abil. Tehnoloogiat tuleb kasutada rohkem individuaalse õppimise toena.

Aastaks 2020 loodan ja kujutan ette, et õpik on teinud läbi suure metamorfoosi. Õpikust on saanud tõesti vahend mille abil saab õppida ja on õppijat arendav,  seoseid loov, elu lähedane hea kaaslane eluteeks. Õpiks peaks ühendama õppija ja õpetaja ja lõhkuma barjääri nende vahel. Õppimise käigus luuakse koos uusi teadmisi, mitte ainult õppijale iseendale vaid tulevastele õppijatele ja õpetajatele. Õpikus kasutatakse kõiki, selleks ajaks välja mõeldud, kasulikke tehnilisi lahendusi, mis teevad õppimise efektiivseks ja nauditavaks.

Katsetasin PresBooks-siga, oli huvitav kogemus. Õnnestus valmis saada , ilma suurt vaeva nägemata, üks e- raamatuga sarnane asi, mille nimetasin katsetuseks. Tulevikus tahaks veel tegeleda e-raamatute loomisega ja anda inspiratsiooni õpetajatele.

Kasutatud materjal

Põldoja, H. (2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/03/07/kolmas-teema-arvutipohine-testimine/

Teie ülesanne koosneb kahest poolest:

  • Valige üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
  • Valige artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugege see läbi ja tooge paar olulisemat mõtet välja oma postituses.

1. Tutvusin põgusalt mitme testide koostamise vahendiga, tegin mitu kontot: TATS; Yacapaca!; ClassMarker ; PurposeGames. Eelnevalt olen kokku puutunud järgnevate testimise vahenditega: APSTest1; Moodle; Hot Potatoes; eXe Learning; LeMill; Edit.ee; http://contentgenerator.net/.

Edit.ee veebilehel hetkel ” Meie  arvutiõpiku” juurde käivd testid. Raamatu eelmine versioon oli “Minu arvutiõpik”  ning testimise vahend võimaldas sisse logimisel õpetajal ise teha valmis küsimustest koostada tund ja pärast saada teada tulemused. Testis oli ainult kahte tüüpi küsimusi mitme  õige  ja ühe õige vastusega.  Kuigi see näide on vahendist, kus olid testid suuremalt osalt valmis tehtud, aga hoidis kokku õpetaja aega ja jättis siiski võimaluse teha valikuid, tihti jääb testide koosatmine ajanappuse taha.

Veebilehel http://contentgenerator.net/ pakutakse mitmeid mänguliste testide koostamise võimalusi, flashi põhised. Olen katsetanud tasuta variantidega, mitmikvalikuga ja seostamisega. Veebileht saab alla laadida valmis koostamise programmi, iga variandi jaoks erinev. Koostatud küsimused salvestatakse txt faili ja on võimalik kasutada sarnase küsimuse tüübiga. Saab kasutada enesekontrolliks ja on võimalik SCORM paketina lisada Moodlesse, sel juhul on õpetajal võimalik saada tagasisidet õpilase saavutustest. Sobib hästi harjutamiseks kuna tekitab õpilastes emotsioone ja nad on nõus testi korduvalt tegema.

Pärast pikka ebalevat valimist katsetasin TATS-iga teha testi. Kasutasin viite erinevat küsimuse tüüpi, mitmikvalik, mitmikvastus, järjestamine, ühendamine, seostamine. Küsimuse tüüpe on piisavalt, aga eelvaade mulle ei meeldinud eriti seostamise puhul, vajaks tõsist graafilist disainimist. Keskmine õpetaja saaks testide koostamisega hakkama. Kahju, et seda vahendit on tabanud APSTesti saatus.

tats

Link minu katsetusele TATS-is

2. Valisin  lugemiseks M. Thelwall teadusartikli arvuipõhise hindamise erinevatest aspektidest.

Toon minu jaoks tähtsama välja.

Artiklis on välja toodud palju positiivset arvutipõhiste testide kohta. On argumente nii õpetaja kui õpilase vaatevinklist. Tuuakse välja arvutipõhiste testide kasutamine erinevates kontekstides, taseme määramine, enesekontroll, eksam ja õppimise meetod. Suurema osa õpilaste arvates arvutipõhised testid korduval läbitegemisel parandavad nende õpitulemust. Õpilased saavad tagasisidet ja saavad kodus õppida. Maha tegemise võimalus elimineeritakse, sest õpilased saavad kõik erinevad testid, lisaks võimaldab küsimuste muutmine sama testi kasutada mitu aastat järjest. On tõendamist leidnud, et valikvastustega küsimustel  on koht kõrgema taseme hariduses. Testide efektiivsus tuleb välja suure arvu õppurite puhul ja sel juhul kui on võimalik kasutada sarnast testi mitmete aastate vältel. Testide koostamine on aega nõudev, aja kokkuhoid tuleb testide  parandamise pealt.

Kasutatud materjalid

Põldoja, H. Arvutipõhised testid. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/arvutipohised-testid/

Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. doi:10.1016/S0360-1315(99)00037-8

Ülesanne

Lugesin õppematerjali põhjalikult läbi.

Uurisin mitmeid õppematerjalide koostamise vahendeid:

myUdutu

GLO Maker

Xerte Online Toolkits

Kuna kontaktunnis tegelesime Xerte Online Toolkits-iga, siis tekkis suur huvi.  Kohe installeerisin vajalikud vidinad oma tööarvutisse, see oli viga. Kahjuks ei sattunud oma töö arvuti juurde väga tihti ja jäingi selle ülesande juures toppama.

Väga võimekas vahend.

Kahjuks pean tõdema, et valmis produkti ei olnudki väga lihtne saada. Esimesel katsel ei õnnestunud, tuli vistutamise vahend ära kustutada, siis hakkas valmis asi tööle. Panin SCORM-i ka Moodlesse, kõik vahendid ei funktsioneerinud.

Kavatsen veel selle vahendiga tegeleda.

Tegin materjali ka. Töötab enam vähem korralikult ainult IE-ga.

Valminud materjal

Magistritöö probleem

Kutsekoolidest õppijate väljalangevuse protsent on kõrge, seepärast on vajadus õppijakesksema ja reaalsusega kooskõlas oleva õppimisviisi järgi.

Magistritöö eesmärgid

Välja pakkuda mängupõhine e- õppe lahendus.

Uuringu raames evalveerida lahendust koos õppijatega.

Uuringu tulemustest lähtuvalt pakkuda välja üldised juhised kutsekooli õpetajatele, kuidas mängupõhist e- õpet kursustel kasutada.

Magistritöö uurimisküsimused

Kuidas toetada täiskasvanud õppijate kutseõpinguid läbi mängupõhise õppe?

Kuidas toetab mängupõhine õpe teoreetiliste õpingute ja

praktiliste tegevuste kombineerimist?

Kuivõrd kasulikuks hindavad täiskasvanud õppijad mängupõhist e-õpet oma õppimise toetamisel?

mag_too_skeem