Archive for the ‘Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud’ Category

Tee evalveerimise põhjal vajalikud muutused.

Vaata üle, mis peaks olema tehtud.

Õpijuhis

Evalveerimine ehk hindamine

  1. Loo Google formi abil evalveerimise küsimustik.
    Küsimused peavad olema avatud. Ära küsi kas küsimusi.
    Küsimuste teemad:
    * veebilehe struktuur;
    * navigeerimise mugavus;
    * kujundus;
    * sisu;
    * sihtgrupile vastavus;
    * lisaväärtus(mäng jne.);
    * otsingumootoriga leitavus;
    * ettepanekud.
  2. Saada küsimustik viiele kaasõpilasele.
    Esimeses grupis olev õpilane kõikidele teise grupi õpilastele.
    Teises  grupis olev õpilane kõikidele kolmanda grupi õpilastele.
    Kolmandas grupis olev õpilane kõikidele esimese grupi õpilastele.
    Gruppide nimekiri
  3. Täida kõik teile saadetud küsimustikud. Veebilehtede aadressid
  4. Tee teie veebilehe evalveerimisel kogutud andmetest kokkuvõte ja kirjelda, milliseid muutusi planeerid. Lisa küsitluste andmefaili link dokumenti. (NB! Kontrolli kas link töötab ilma sisse logimiseta).
  5. Lisa “varia” lehele link kokkuvõtte ja muutuste failile.

 

 

  1. Otsi Flickr- ist veebilehe teemaga sobiv pilt. NB! vali pilt millel on vähemalt 2000 pikslit.  https://www.flickr.com/creativecommons/by-2.0/
  2.  Eemalda pildi taust. Kasuta selleks GIMP-i või muud fototöötlusprogrammi.
  3. Valmis pilt salvesta maksimaalse kvaliteediga.
  4. Tee valminud pilt veebisõbralikuks pildi maht ei tohi olla üle 200 KB.
  5. Maksimaalse kvaliteediga pilt lisa “Varia” lehele.
  6. Veebi kõlblik pilt lisa enda veebilehele. Ära unusta viitamast algallikale.

Näide

kollane

 

https://flic.kr/p/chZkuj

 

Algne pilt

 

The Day with Old Orange Motor Vehicules//embedr.flickr.com/assets/client-code.js

Vistuta loodavale veebilehele üks teemale sobilik Vimeo video ja üks 24/7 striimiv kanal.

Sobitage need oma veebilehele.

Lisaks tehke valmis vähemalt kolm alamlehte, täitke need sisuga.

 

 

http://ifi7060.wordpress.com/

Osalesin rühmas kursuse väljatöötamisel, osalejana kursusel ja analüüsi protsessis. Esinenud probleemid lahendati rühmaga koos.

Analüüsimine oli väga põnev, sest sain teada mitmeid kasulikke andmeid kursusel osalejate kohta. Näiteks sain visuaalselt teada kes milliseid ülesandeid tegi ja kui aktiivne oli. Minule kui kursuse disainerile oli väga kasulik info teada saada millise seadmega arvatavalt sellel kursusel toimetatakse.

Neile, kes juba omavad e-portfooliot, on ülesanne järgmine: analüüsige oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest. Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud?

Ma olen koostanud oma sisutiheda töömehe elu jooksul (alates 9 eluaastast) kolm portfooliot.  Esimese koostasin andragoogi kutsetunnistuse saamiseks, paberkandjal. Teise Tiigrihüppe Sihtasutusele ja kolmanda TLÜ- sse  haridustehnoloogiat tudeerima tulles.  Ega midagi peale formaadi nende kolme puhul väga erinevat ei ole.  Tegin nad tunde järgi, vaadates teiste poolt tehtuid.  Iga kord oli see väga piinarikas protsess ja võttis väga palju aega, sest tuli meenutad tehtut ja otsida dokumente.  Kahjuks ei ole harjunud  pidevalt portfoolioga tegelema ja ega mind enam vist väga ei muuda ka.  Minu arvates  tuleks portfoolio täiustamiseks võtta päris suur hulk aega ja energiat, sest ilma nende eeldusteta on see protsess suhteliselt mõttetu,  tehakse „linnukese pärast“ või enesereklaamiks.  Portfoolioga peaks tegelema pidevalt, pädevused muutuvad päris kiiresti, nii paremuse kui halvemuse suunas.

Lugedes materjali sai mulle selgeks asjaolu, et minu portfoolios on liialt vähe analüüsi ja reflektsiooni, kuigi oma peas ma pidevalt analüüsin ja reflekteerin.  Mõtlen ka tehnilise lahenduse üle, kuidas saaks kiiremini info talletatud, nii möödaminnes Väga tore oleks erinevates olukordades erinevat portfoolio osa kasutada. Hetkel olen ainult kahes valdkonnas loonud portfoolio ja ainult ühes tegelenud pädevuste analüüsiga.  Loodan tulevikus leida energiat uue ja parema loomiseks ning pidevaks täiustamiseks. Õhku jääb pisike kahtluse iva, kas kuidagi lihtsamat ei saaks areneda ja tõestada enda arengut, natuke kohmakas moodus kiiresti muutuvas maailmas.

Mina kasutasin  mudelit Õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised pädevused (EITSA 2010-2011). Seda ma ei teinud juhuslikult, olin lähemalt sellega kokku puutunud eelnevalt haridustehnoloogi tööd tehes. Oma õpetajatega hindasime  koos, umbes aasta tagasi, haridustehnoloogilisi pädevusi ühel koolituspäeval. Oli huvitav ja kirgastav kogemus, see päev ei unune iial.  Lühidalt nägi see nii välja, et mina lugesin ette ja tõlkisin maakeelde pädevuste tasemeid, tegemist oli 5 tasemelise HT pädevuste enesehindamismudeliga. Tänuks pingutuse eest sain ise  asja suhteliselt selgeks.

Kahjuks rohkem mõtteid hetkel ei ole , vaja on minna oma une portfooliot täiendama, viimasel ajal on vastava teemaline pädevus langenud tasemelt A  tasemeni  D.

Tammets, K. (2010). Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid.  Loetud aadressil http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/

Tammets, K. (2010). Pädevuspõhine koolitus. Loetud aadressil http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/ 

Seekord mõtiskleme teemal: mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku…

Minul assotsieerub võrgustik ämbliku poolt loodus võrguga. Igal võrgustikul on eesmärk nagu ämbliku omalgil. Mida lähemal on võrgu sõlmed ehk inimesed, seda tugevam ta on. Võrgustiku sõlmede  kaugus on tänu tänapäeva tehnoloogia võimalustele tublisti väiksemaks muutunud ja tänus sellele ka võrgustikud tugevnenud.

Õpivõrgustiku eesmärk ei ole lihtsalt hooletuid kärbseid püüda või neid kellelegi pähe ajada. Õpivõrgustik elab oma elu, neid administreerida ei ole eriti võimalik, sest võrgustiku toimimise üheks  peamiseks tunnuseks on vabatahtlikus ja hasart. Õpivõrgustikul on veel mõned tunnused:

Sinna kuuluvate persoonide huvi antud teemal mõelda ja tegutseda

Infot  ja kogemusi jagatakse tasuta;

kõiki kuulatakse lugupidamisega ära;

võrgustikus annavad  tooni mõtlevad indiviidid;

kindel eestvedajate seltskond;

võib küsida esmapilgul „lolle „ küsimusi.

Minu kogemused väga positiivsed, osalen jõudumööda haridustehnoloogia võrgustikus. Olen palju tarkust ja mõtteainet saanud just võrgustike üritustelt. Võrgustiku võimaldavad töö kõrvalt enesearengut.  Ilma selleta poleks ma see kes olen praegu. Võrgustike negatiivne poole on nende  aktiivse eluea lühidus, mõned võrgustikud kustuvad väga kiiresti. Eks lõkkesse on ikka puid vaja pidevalt lisada ja vahel vähe toekamgi.

“Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik?

Potentsiaali on meie võrgustikul kuhjaga, sest suurem osa meist on siiani tegutsenud teistes võrgustikes ja kogunud infot ja kogemusi, on mida jagada üksteisele.

Meie võrgustikul on ajas muutuv kindel ja keskne koht, nendeks on Terje ja Hans, nemad muutuvadki ajas.

Tegin ühe joonise, mis illustreerib meie õpivõrgustikku.

ämblik

Personaalsed õpikeskkonnad õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. Peale tehniliste vahendite hõlmavad personaalsed õppekeskkonnad ka kõiki instrumente, materjale ja inimressursse, millest õppija on teadlik ja millele tal on ligipääs antud ajamomendil. Seega loob õppija ise endale meelepärase õpikeskkonna vahenditest, mis tema nägemust mööda on vajalikud. Personaalse keskkonna loomise, haldamise ja säilitamise vastutus on õppija kanda. Kuna õppija ise saab valida, milliseid töövahendeid ta oma keskkonda lisab, võimaldab see siduda koolis ja väljaspool kooli tehtavaid tegevusi. Erinevate vahenditega personaalne õpikeskkond võimaldab kasutajal alles hoida oma töö sisu ja vajadusel seda valikuliselt jagada. (Väljataga, Pata, Priidik, 2009)

Eelnevas personaalse õpikeskkonna kirjeldusega olen suures osas nõus. Väide, et õppija loob ise endale meelepärase õpikeskkonna tundub kahtlasena. Isikliku kogemuse põhjal, ei ole  ma saanud väga tihti valida  vaid olen nõustunud pakutavaga. See puudutab nii tehnilisi vahendeid kui inimesi, keda pean endiselt tähtsamaks kui tehnoloogiat. Ideaalis muidugi valiksin ise, kahjuks seda ei juhtu kunagi  kuna ideaalne personaalne õpikeskkond on pelgalt mudel.

Minu jaoks on personaalne õpikeskkond suur ja lai, kõik meid  ümbritsev, mida hoomame. Ma ei tahaks midagi sellest välja jätta kuna see kõik mõjutab vähemal või suuremal määral õppimist. Näiteks isegi uni ja unenäod mõjutavad meid vahel suurel määral. Kui ikka naabri koer otsustab ööpimeduse varjus veidike hääleharjutusi teha ja mina olen sunnitud une protseduuri hetkeks peatama ning tulemuseks on suurepärane idee järgmise kodutöö teostamiseks. Mida loomingut nõudvamaks meie õppimine muutub seda laiemaks muutub personaalne õpikeskkond.

Selle aine kontekstis võiks keskenduda muidugi ühele osale sellest, sest teema on liiga lai, kuid peame arvestama kogu keskkonnaga.

Magistriõpingute raames tajun personaalset õpikeskkonda hetkel paljustki erinevate valitud ja „soovitatud „ keskkondade kogumina.  On juurde tulnud põhiliselt lahedad õppejõud, blogimine, Skype taaskasutus suhtlemiseks. Natuke on kogu „podisev supp“ nimega personaalne  õpikeskkond muutunud maitselt segasemaks , ei taju enam erinevaid maitseid. On kohati tekkinud haldamise probleeme. Oleks vaja ette võtta väike süstematiseerimine.

Minu visualiseeritud personaalne õpikeskond laotub teie ette siin. http://www.spicynodes.org

Soovitan vaadata arvuti ning  Interneti osa, kui huvi siis kogu suurt pilti.

Kasutatud materjal

Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat.  Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. Väljataga,T., Pata,K., Priidik,E., Ptk 1.7

Teema igapäeva töös igati põnev, põnevate tehnoloogiate katsetamine on haridutehnoloogile nagu poistele mängimine autodega. Lisaks on õpetjate nõustamisel rohkem variante varuks.

Uudistevoo tehnoloogiat RSS  olen proovinud aastate eest Moodle keskkonnas, tekitas elevust, õpetamisel ei ole veel kasutanud. Kindlasti on see võimalik, olenevalt õpetamise teemast ja kursuse ülesehitusest. Enda tarbeks kasutan Windows Live ID , hea ühe parooliga palju erinevaid toiminguid ära teha. Oleme koolis mõelnud ka kogu kooliga selle kasutusele võtmist, aga kahjuks Interneti ühenduse kiirus jätab endiselt soovida maapiirkonnas. See asjaolu  saab iga päevaga  järjest suuremaks takistuseks.  Suuremat osa materjalis kirjeldatud tehnoloogiatest on tuttav teadmise tasemel, et nad olemas ja olen näidud nende visuaalset toimimist kellegi teise poolt demonstreerituna haridustehnoloogia koolis, seminaridel ja võrgustiku üritustel.

Aga nüüd uute kogemuste juurde. Alustasin juhuslikkuse alusel ja esimesena sattus ette Delicious. Tegin uue konto, järgmise sadadest mis juba olemas on, lisasin mõned lingid ja  katsetasin veidi märksõnade lisamisega, toimis. Korralik vahend enda linkide haldamiseks kui ka õpetamise juures.

ekraanipilt

Kindlasti tahan ka teisi ühisjärjehoidjate võimalusi katseta. Delicious tundus põgusal tutvumisel hea lihtne vahend, millega saavad suurem osa arvutikasutajaid hakkama. Minu jaoks on see üks põhilistest kriteeriumitest kui annan soovitusi õpetajatele, tehnoloogia kasutamine peab olema kergesti omandatav, vastasel korral läheb suurem osa energiast tehnoloogiaga maadlemisele.

Järgmisena katsetasin iGoogle võimalusi. Mulle väga meeldis selline personaalse avalehekülje loomise variant. Hea lihtne ja kuna Google konto olemas siis  uut kontot polnudki vaja luua. Ainuke kurb asi on hoiatav kiri:  iGoogle will not be available after November 1, 2013. Tegin siingi mõned liigutused läbi, lisasin uudistevoo ja tõlkimise vidina.

Kolmandana katsetasin Google Reader -it. Lisasin mõne uudistevood. Näiteks Sport ERR veebilehel oli olemas RSS link mille avamisel sain valida Google Reader -i ja lisada sinna. Õppetöös saaks näiteks kasutada kehalises kasvatuses füüsilisest tegevusest vabastatud õpilaste puhul, jälgivad ühe spordialal uudiseid ja teevad ette antud perioodi kokkuvõtte.

Ajanappuses jäi katsetamata paper.li, tahaks edaspidi koolitunnis õpilaste peal katsetada. Arvan, et tekitaks positiivset  elevust  ja lisaks motivatsiooni.

Sõna folksonoomia tekitas esmapilgul assotsiatsiooni Viljandis igal aastal toimuva pärimusmuusika üritusega.  Lugedes materjali kadus see kujutluspilt kohe. Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. (Põldoja ja Toikkanen, 2011).

Viited:

Põldoja. H. (2012). Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Põldoja, H., & Toikkanen, T. (2011). Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/folksonoomia-ja-uhisjarjehoidjad

Selle teemaga tahaks rohkem tegeleda, võtaks või töölt lahti, aga …

Esimest korda jõuan tähtajaks, pean selle traditsiooniks muutma.

3. ülesanne

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/

Lugenud läbi mitmeid informatiivseid materjale antud teema kohta tulid mul päris mitmeid mõtteid.

Sotsiaalse meedia vahendid aitavad mitmekesistada õpikeskkonda ja lahendada nii õpetaja kui õpilase jaks mitmeidki probleeme. Õpilastel on võimalik rahuldada oma suhtlemisvajadust ja suurendada tähtsustunnet (veebis näevad minu mõtteid paljud). Lisaks veel uudsus Õpilased olid motiveeritud, kuna antud Web 2.0 sotsiaalse tarkvara vahend oli nende jaoks atraktiivne ja uudne. (Väljataga, T. jt, 2009, 20) Kahjuks uudsus on kiire kaduma, ei saa motiveerimiseks väga tõsiselt võtta ja ei tohi olla eesmärk omaette.

Materjalid keskkonnas on kättesaadavad kõigile, ka väljaspool õpikonteksti olevatele inimestele. See annab võimaluse kaasata õppetöösse vanemaid, vanavanemaid, sõpru jne, st võimaldab luua kogukondi ja võrgustikke, kus õppija ei ole üksi. (Väljataga, T. jt, 2009, 21) Selle mõttega ma ei nõustu kui siis osaliselt. Minu arust kõrvalseisja ei taju igakord konteksti. Näiteks lapsed ei ole kursis päevapoliitikaga ja ei ole veel piisavalt elukogenud, et avalikult välja öeldud mõte võib teisest kultuuriruumist pärit inimesele olla väga solvav, kehtib ka paljude täiskasvanute kohta. Näide eelnevast ajaloost. Lauakombeid õpetati ikka kodus ehk ema poolt loodud õpihaldussüsteemis ja kasutati külas ehk sotsiaalse meedia juuresolekul. Vanemaid saab laps kaasata niikuinii, seda on juba tehtud pikemat aega (emad kirjutavad kirjandeid ja koovad sokke, isad treivad kuuri all küünlajalgu jne.).

Järjehoidja Delicious osutus ideaalseks avatud ja personaliseeritud õpihalduskeskkonnaks. (Väljataga, T. jt, 2009, 194)

See on näide sotsiaalse meedia heast võimalusest, mis aitaks õpikeskkonna kvaliteedile parendamise kaasa. Tänapäevase õpetaja roll on muutunud targutajast ja käskijast suunajaks õppimise käänulisel teel. See vahend aitab nii suunata kui vältida olukorda, et õpilane ei ole üksi.

Sotsiaalse meedia kasutamise üks põhiliseks miinuseks on õpetaja töö muutumine kaootiliseks ja väga mahukaks. Väga raske on seda eesmärke ja jälgida protsessi, mida ta on juhtima volitatud. Nõuab õpetajalt uusi ja kaasaegseid pädevusi.

Mina valiksin kuldse kesktee olenevalt sihtgrupis, õpetaja valib millised ülesanded teha sotsiaalse meedias ning õpihaldussüsteemi abil.

Viited:

Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Saadaval: http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat

Klamma, R., Chatti, M.A., Duval, E., Hummel, H., Hvannberg, E.T., Kravcik, M., Law, E., Naeve, A., Scott, P. (2007 ). Social software for life-long learning. Saadaval: http://www.ifets.info/journals/10_3/6.pdf

 

Minu näide avantüristidele. Juhul kui teil on soov korraldada  mõnes suuremas või väiksemas riigis  mäss, siis kasutage selleks sotsiaalmeediat.“ Araabia kevade „ nime all tuntud sündmuste ahel on väga hea näide kuidas juhuslikult loodi sotsiaalse meedia vahendeid kasutades suurepärane õpikeskkond.  Miks õppimisel nii head tulemused saavutati on muidugi seotud sellega , et liideti keskaegne mõtteviis kaasaegsed tehnilised võimalused.

Need mõtted tulid muidugi minu jaoks väga soodsas keskkonnas, üksinduses koos tee ja Olustvere TMK küpsistega (see on minu jaoks suhteliselt ideaali lähedane õpikeskkond).
Kell ei olnudki jõudnudki südaööle väga lähedale, sinna oli veel minna 22 tundi.

Lugupidamisega

Õpiraskustes vaevlev noormees Virgo